reede, 11. august 2006

Karksi-Nuia

Eile käisime perega Viljandimaal. Viljandis küll ainult raamatupoes, sest nii umbes aasta tagasi oli seal Kapliski Kaks päikest poole hinnaga. Ja uskumatu aga tõsi seal oli veel 1 järel! ja veel odavam - 89 krooni. Tallinnas maksab see 185...vedas.
Viljandi antikvariaadist hüppasin ka läbi, seal on enne sisenemist riiul, kus kõik raamatud maksavad 1 krooni. Ja kuna mul parajasti oli ainult kroon taskus siis ostsin ühe rootslaste kirjutatud krimka Terroristid.
Aga mis kõige rohkem meelde jäi reisist oli Karksi-Nuia- Kui maaliline koht. Nagu muinasjutust. Ilus paisjärv ja kurviline tee mäe peal umbes nagu Otepääl - vahva. Lapsed tahtsid ujuma ja kalale, aga ma pidin seal tööd tegema niiet kahjuks need lõbud jäid ära. Aga tagasisõidul käisime veel Metsarõõmutares söömas. Maru hea oli, võibolla ka sellepärast et ma juba mõnda aega dieedil ja sellepärast tundus kohe superhea. Tagasiteel Tallinnasse käisime ka Paidest läbi ja S sai oma igatsetud merisea raamatu. Ma ei tea küll miks ta seda tahtis, kui endal merisiga pole, aga ilmselt ikka lootuses, et me selle talle hangime. Tema ja tema loomahullused. Tahab, tahab, aga siis kui olemas on, siis ei viitsi ta eest hoolitsedagi. Oh, võibolla on selles suhtes siiski natuke asjad paremaks läinud, sest eelmine nädal ta märkas, et papagoil on terad otsas, võibolla on siiski lootust selles suhtes, et tal see hoolivustunne kasvab.

Ma pole täna mitte kui midagi suhu pistnud. Pea kergelt valutab, aga selle filmi jaoks on ikka natuke vaja alla võtta. Noh okei, mitte natuke vaid ikka päris palju!
Kui ma oma dieediga alustasin nii umbes nädal tagasi olin ma 123,7 kilo. Eile hommikul olin 117,0. Täna öösel olin maal, niiet eilse suure kurkide ja marjade pugimise peale kindlasti kaal kasvas ja muidugi see uhke praad seal Viljandi ja Karski-Nuia vahepeal...aga täna kuigi pea valutab ja on jube väsitav ning raske olla, olen suutnud olla üle ahvatlustest - isegi üks töökaaslane pakkus täna kõigile jäätist ja ma keeldusin. Võibolla minu dieedist saab siiski asja. Mõelda vaid kus ma suudaksin siis paremini tantsida, kui ma poleks nii paks. Ma olen ju juba kaks aastat treeninud sellise kehakaaluga, lihased ja hüppejõue on ju ka arenenud arvestades mu praegust kehakaalu, aga kui oleksin kõhneb, kus ma alles siis jõuaksin!!!! Ja jälle tagasi selle filmirolli juurde. See jätab ju minust märgi terveks igavikuks. Kas ma tõesti tahan säiluda filmikroonikas sellise paksuna? EIIIII!!!!!!!

Järgmisel nädalal on siis grimmiproov etv-s ja järgmisel päeval kokkusaamine kus oleme meie kaks tantsijat ( see tüdruk kes hakkab mängima Georg Ots -a teist naist Asta -t lapsena ), koreograaf ja režissör. Jube põnev. Aga ma ei saa ju niiii paksuna minna, kuigi jah, nii paksuna mind laval nähtigi ja välja valiti....

Kommentaare ei ole: