Seda filmi läksin vaatama suurimate ootustega...on ju film saanud vapustava kriitika osaliseks hoolimata sellest, et tegemist on aasia filmi ümbertöötlusega. Uusversioonid aga harva lausa oscari-juttudeni välja jõuavad. Ootused aga said täiesti vastatud ning kõva hooga veel ka ületatud.Kuna režissöriks Martin Scorsese ja näitlemas Jack Nicholson, Leonardo Di Caprio, Matt Damon, Martin Sheen, Mark Wahlberg, Ray Winstone ja Alec Baldwin, siis tähelepanu on garanteeritud. Juba toorest talenti on filmil rohkem kui koos hoidmiseks vaja läheks. Minu jaoks oli see film aga kahe mehe meistriteos. Ja ma ei ei pea silmas "tüdrukutelemmikuid" Di Capriot ja Damonit, vaid hoopis Scorsese -t ja Nicholson -i. Hmmm, eraldi vääriks ka ära märkimist stsenaariumi autor William Monahan. Tekst oli palju elavam kui eelkäijal. Mahlakad naljad ja karakterite ülesehitus.
Muidugi sisupöörded ja lõppmadin on ju kirjutatud põhimõtteliselt teise mehe poolt, kuid selles versioonis on need viidud veelgi perfektsemaks. Mõtlemisainet ja kaasaelamist pakub iga teine stseenivahetus.
Mingil kummalisel tasandil jäi mulle tunne nagu tegemist oleks ehtsa meestekaga. Naisi on filmis üldse vähe ning ainult üks neist mingis mõttes kandvas rollis... Tundus nagu igaüks nii see naine kui Matt kui Leo olid kahe tule vahel. Igaühe "tuled" olid ainult erinevad. Selles mõttes üpris tabav pealkiri. Paar laulu jäid kõlama kõrvu, kuid kahjuks on tegemist vanade lauludega, seega oscarile kõlbmatud. Hindeks 5-, miinus ainult sellepärast, et tegu oli minu jaoks juba tuttava materjaliga ning filmi "üllatused" ei tulnud "üllatustena".
Ahjaa, see kuidas Jack rotinägu teeb, see stseen läheb filmiajalukku!
FYC: Best film, Best Director (Scorsese), Best Actor (Jack Nicholson), Best supporting actor (Leonardo Di Caprio ja Matt Damon), Best editing, Best cinematography, Best adapted screenplay.
Pühapäeva õhtune lastega Plazas vaadatud multifilm läks minu jaoks natuke raisku. Nimelt hambavalu pärast. Lõpuks kui valu järgi natuke andis, siis tuli uni.Multifil oli natuke sisutu ja väheste naljadega...Mis on selle multifilmi võlu, nagu mõne muugi sarnase üllitise puhul on - on Eesti näitlejate hääled. Marko Matvere ja Harriet Toompere on juba üpris mitmes multikas säranud. Üldiselt tundsin ära ka Tiit Sukk -a, Jaan Rekkor -i, Piret Kalda, Raivo E.Tamm -e, Merle Palmiste ja Andres Ots -a.
Tegmist ühe karumõmmi ja põdra sõpruslooga. Karu on harjunud inimeste hoole all elama, kuid õpib põdra abiga hakkama saamist metsikus looduses. Ise ta vaeseke unistab ja ihkab ikka tagasi kindla ja turvalise järele. Võiks öelda, et tavaline disnikas, aga tegemist polegi Disney-ga ega ka Disney firmaga, vaid hoopis Sony Pictures-i rääkivate loomadega. Jahihooaeg on pealkirjaks sellepärast, et vabadusse satub see karu just siis kui piirkonnas on jahihooaeg alanud. Ja tema eest hoolitsenud tüdruk on seda suuremas mures.
Hinne 3- ja oscarile vaevalt see film kandideerib...kui siis mõne lauluga, mis üllataval kombel oli eesti keelde samuti dubleeritud. Minu meelest laulis seal Sal-Saller...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar