reede, 8. detsember 2006

Suur kuri hunt

Vanemuise külaskäigul Eesti Draamateatrisse kusagil Novembris jättis maha sellise lasteetenduse elamuse, mis pälvis ka Draamake 2006 lasteetenduste festivalil peapreemia. Teater, nagu meie pere puhul tavaliselt algas juba märksa varem kui etendus Draamateatri laval lahti rulluma hakkas.

Nimelt samal hommikul pidin käima Paides Paide MEK-i infrastruktuuri toetuse taotluse asjus. Ja Tartu maantee tagasisõit oli kui otse põrgust. Rekka rekkas kinni. Ja ilm oli sant ning möödasõidud praktiliselt võimatud. Auto parkisin Sakala keskuse kõrvale kell 11:56 ja kell 11:58 olin Patrikuga piletikontrolöri ees. Ahkimise ja puhkimisega tegime seitse penikoorma hüppeid loožide suunas ja kohe kui istusime kustusid vaikselt tuled ja "päris" etendus võis alata.

Tegemist ühe viimase aja Soome populaarseima algupärandiga. Suur kuri hunt on kuulsust ka oma kodumaal lõiganud nii et vähe pole. lavastajaks Taago Tubin, ehk minu esimene kohtumine tema loominguga. Alles mõni aeg tagasi nähtud Teatriparadiisi Panso ehk Raivo E. Tamm peaosas on ka paljulubav. Lisaks kavalehelt võis lugeda et peaaegu kogu Vanemuise kõvem kaader on kohale aetud - Helena Merzin, Jan Uuspõld, Tanel Jonas, Margus Jaanovits. Kahjuks ka Alina Karmazina, kelle võlts olek ja vene aktsent peletab eemale pea igast etendusest, milles ta osaleb. Ette rutates, võib ikkagi öelda, et tema roll oli pisike ning ei-midagi-ütlev. Vähemasti minu ja mu poja jaoks, et võibolla ta polegi siin mainimist väärt. Üks kes veel mainimata jäi on Piret Simson, kes samuti täiesti külmaks jätab. Kuigi tema CV-s on ka midagi ette näidata, nagu näiteks Onu Vanja...

Raivo E.Tamm oli jälle superhea! Meeldis nii minule kui lapsele. Tema lõigud lastega rääkimisel ja kõhuvalu oigamisel olid nii lapsemeelsed ja toredad, et see muutis nagu interaktiivseks selle kogu etenduse. Lapsed vist naersid tema üle kõige rohkem, kuigi tugeva teisena tuleb Tanel Jonas. Tema kukk ajas mõne väiksema vaataja küll hoopis nutma. Kuid pärast Teatriromanss -i Estoonias on ta üks huviorbiidil olevaid näiteljaid küll. Jan Uuspõld oli oma tavalises headuses või siis kellele ta ei meeldi, siis vaevalt et ta selles etenduseski meeldis. Kahjuks on ta natuke oma stampides kinni, kuid võibolla see, et tal ka beebi - tuleb see lapsemeelsus päris hästi minu meelest välja. Katsu sattus üks kord Uuspõllu ja tema beebiga samal ajal Kristiniga ujuma Ravi tänava ujulasse. Helena Merzin on minu meelest jube kena. Selline ehtne "teatri primadonna". Kohati tundub, et ta peab veel ennast mingi suurrolliga tõestama, aga samas ta karakterrrollid on alati head. Uuspõllu Vabamõtlejas oli tal juba selline suurem roll, aga ikka mitte päris sellise mastaapsusega. Ma kujutan ette, et näiteks kui Vanemuine teeks Kes kardab Virginia Woolf-i, siis tema sobiks sealt kõige paremini Martha-t mängima.

Lavakujundus oli samuti vahva ja mänguline. Samuti kostüümid vaga tabavad. Lavastajakätt oli kll vähe tunda, selle lavastuse oleks võinud natuke rohkem elama panna. Näiteks mingite loomsete elementidega. Ja tegemist oli ju metsaga, seda oleks võinud paremini ära kasutada.
Sisuks selline sümbioos Punamütsike ja Seitse kitsetalle muinasjuttudest. Võibolla oli sinna veel midagi peidetud, aga igal juhul päris lahe. Hinne 3+ (võibolla ka 4-)

Kommentaare ei ole: