teisipäev, 13. veebruar 2007

Hiirtest...


USA teadlased avastasid, et isased hiired tekitavad paariliste meelitamiseks kõrge sagedusega ultraheli, mida võib ka hiirte serenaadiks nimetada.
Selle avastuse tulemusel lisatakse hiired nüüd nende haruldaste imetajate hulka, kes laulda suudavad. Seni on imetajatest lauluvõimeliseks peetud vaid inimesi, nahkhiiri ja veeimetajaid.
Washingtoni ülikooli teadlaste meeskond uuris isaste hiirte kõrgsageduslikke piiksatusi, mida nad tekitasid siis, kui oli tunda emaste hiirte lõhna.
Teadlastel õnnestus hiirelaulu ka salvestada ja see inimkõrvale kuuldavaks muuta. Uurijate sõnul on hiired võimelised tekitama regulaarselt korduvaid häälitsusi, mis sarnanevad linnulaulule.

Eile õhtul muterdasin tangidega hiirelõksu kallal. Seni olin sellega hiiri söötnud juba oma 5 korda. Nüüd vajutasin otsa lühemaks ja lõksulaud tõusis kõrgemale. Hommikuks oli hiir lõksus. Kasutasin vetsupoti ummistuse jaoks ostetud kollaseid kummikindaid. Toona polnudki neist kinnastest kasu, aga nüüd sain nene abiga hiire lõksust prügikasti. Oli teine päris kange juba. Vaeseke ei jõudnud ka juustu eriti palju nautida. Kogu tükk oli peaaegu lõksus alles. Läksime S-iga kodust ära kell 8. Enne veel panin lõksu samasse kohta üles. Kui tööle jõudsin, saatis K. msn-i teate, et 8.05 oli uus hiir juba lõksus. Yesss. Saab ehk enne kevadist poegimisaega neid tsipakenegi vähemaks. Nad on ju nunnud küll, aga nii vastik kui õhtul tahad rahulikult vaikuses filmi vaadata, aga mingi hiir krõbistab kööginurgas. Eile Efter Brylluppet-i vaadates just nii oligi ja taluvusel on piirid...nüüd rõõmuga mu silmad näevad, kuidas hiired lõksu jäävad!
Ptüi, vastikud elajad.

Kommentaare ei ole: