esmaspäev, 17. märts 2008

Dieet, Rootsi eurovisiooni finaal ja laste kool

Esimene dieedinädal on seljataga. Sain inspiratsiooni "Biggest loser" saatest ning eelmisel esmaspäeval kaalusingi ennast ära. Nüüd terve nädal aega ei söönud pärast kella 18.00 ning nädala jooskul sõitsin ka kolmel korral rattaga, iga kord vähemalt üle 1000 kalori maha, ehk kokku umbes 100 km.
Täna hommikul oli siis esimene "suur kaalumine". Ja kaal kukkus nädalaga 2,36%! Kilodena on see väike, aga kui võtta, et peaaegu kaks ja pool protsenti, siis päris hea. Aga kahtlemata on see natuke almarmeeriv, kuna tegemist oli ju esimese nädalaga ning esimene nädal dieedis, peaks ikka keskmisest rohkem kaal kukkuma. Otsustasin siiski, et päris söömata ma seekord ei ole. Söön normaalselt - ühest portsust piisab. Pööran tähelepanu sellele, mida söön ja õhtuti ei söö. Näis kui kaugele nii jõuab...kas kaal kukub edasi või oli see lihtsalt alguse fenomen.

Laupäeval oli ka Rootsi eurovisioon -i finaal. Ette oli ju teada, et Charlotte Perelli võidu koju viib. See laul toob Rootsile kindlasti hea koha ka suurelt eurovisioonilt. See on just selline - midagi Abba -likku, midagi 80ndate või 90ndate algusest, omamoodi võimas discolugu, mis meeldib kindlasti nii põhja, lõuna, kuid miks ka mitte ida inimestele. Ma pakun sellele kindlasti kohta esimese 5 seas. Minu lemmik jäi kolmandaks, aga see, kellele me helistasime ja hääle andsime, ehk siis Sanna Nielsen - Empty room, osutuski lõpuks "rahva lemmikuks" kuid sellest hoolimata oli žürii Charlotte-ile juba nii kõrged punktid ette andnud, et see enam ei lugenud, et Sanna rahvalt nii palju punkte sai. Omamoodi kahju, kuid ma olen veendunud, et lõppude lõpuks Rootsil vedas, et võitis see kes võitis.

Laupäeval käis ka P. Martini sünnipäeval ja talle väga meeldis! Eile, see tähendab pühapäeval tegelesime laste kooli-asjadega. P. pidi õppima luuletust. Ja kuna ma aitasin tal seda teha, siis Arno kombel Tõnissoniga õppides, jäi mulle see paremini pähe:
Fiddelidej, fiddelidej
Flugan och humlan ska gifta sig
De gick till kyrkan och ingen sa nej
Nu är de gifta, fiddelidej!

S.-ile õpetasime hüppamist, sest ta ei taha kõrgust hüpata. Tal lihtsalt pole seda sees. K trükkis hunniku asju miksikesest välja, et ikka Eesti kooliga ka natuke sammu pidada, aga ei taha ka neid lapsi väga üle koormata. Samas kuna siin Rootsis eriti koolis neile õppida ei anta (loe: üldse ei anta), siis pole see midagi hullu.

Kooli koduleheküljele oli üles pandud ka arenguvestluse hinnangud, ehk mis ainetes, mida neist arvatakse. Aga ega seal mingit suuremat uudist polnud. Teame ju isegi oma nublude plusse ja miinuseid. S. ei löö tunnis kaasa, vaid joonistab ja tahab olla omaette, kuid samas rootsi keeles teeb suuri edusamme (see oli küll positiivne ja oluline info!). Ja P ei taha alati osa võtta ja mis kõige huvitavam "räägib rootslastega inglise keeles"!!! Eriti naljakas on see sellepärast, et ega see meie 7-aastane oska inglise keelt rohkem kui rootsi keeltki...see on nii nunnu!!!!
Arenguvestlused ise toimuvad pärast järgmise nädala koolivaheaega, ehk aprilli alguses.

Täna õhtul lähme P.-ga haiglasse (nina-uuringutele üle öö) ning neljapäeval laevaga Eesti!!!!!

Kommentaare ei ole: