pühapäev, 12. aprill 2009

Saja-aastane laps - Endla Teater

Andres Noormets on lavastanud ühe vahva kontserdi koos pisikeste lugudega näitlejate lapsepõlvest. Selles on palju komponente, mis peaksid igas lastelavastuses olema - värvi, muusikat, põnevust, lusti ja nalja. Kõike (peale värvikuse, laulude ja muusika) küll pisikestes kogustes, aga lapsedki ju väiksed, kellele see tükk on mõeldud :)

Viisin oma käbid kõik kolm kohale - 13 aastane küll ütles, et see polnud tema jaoks, aga selle eest 8 ja 2 aastane jäid küll rahule. Pärast teatrit sõitsime ka Terviseparadiisi veepark-i ja tagasi maale sõites õhkas poeg, et oli see alles hea ja põnev päev :)

Lugu kui sellist väga hästi otseselt polegi. Lihtsalt üks tüdruk leiab ühe lauliku ning koos selle avamisega hüppavad sealt ka laulud välja. Ühes lauludega 5 sõpra, kellega koos lustida ning neid laule laulda. Ja muidugi ka musitseerida. Laulude vahele jutustatakse lugusid oma lapsepõlvest ja lapsepõlve kodukandist. Ikka natuke lapselikus ja tsipa isegi koomilises võtmes.

Laulud olid peaaaegu kõik juba väga hästi pähe kulunud ning lausa kiskusid kaasa laulma. Kuigi näitlejad selleks lavalt julgustasid vaid korra või paar. Ja korra vist kutsuti ka rütmi kaasa plaksutama. Selline interaktiivsus tegelikult on lastetükkides nii vahva ja oleks võinud julgemaltki seda selles tükis kasutada. Nagunii kõik vanemad vähemalt ümisesid kui mitte valjusti siis mõttes kaasa :)

Kui nüüd mõne sõnaga rääkida neist lustijatest, siis minu meelest silmatorkavalt teistest enam lustisid Kaili Viidas, Jaanus Mehikas ja Tambet Seling :) Neis oli kuidagi nagu rohkem särtsu. "Väike Kaili" on nii kena kah veel kõige lisaks :) Kohati lustis ka Liis Laigna teistega sama võrdselt. Aga Kaili Närep oli kuidagi tagasihoidlikum ja tsipa tõsisem. Ning Märt Avandi kohe kuidagi päris tõsine. Oli hetki, kui tundus, et ta kuidagi ei haaku selle ülejäänud kambaga. Samas tema laulud olidki natuke sellised tõsisemad. Kuid näiteks mu 2 aastase ilmselge lemmik oli just nimelt Kaili Närep! Alati kui "suur Kaili" midagi tegi või ütles, siis minu tüdruk naeris kõige rohkem ja vaatas mulle otsa justkui kinnitust otsides, et kas ma ikka ka naeran :) Justkui suur Kaili oleks vajutanud nendele kõige õigematele 2 aastaste "naerunuppudele" :) Mulle meeldis, et Tambet Seling nagu üritas mängida ehk siis näidelda. Ja Jaanus Mehikas oma kiilaka peaga ja muheda olemisega mõjus kui äge-poiss selles kambas, kes ei jää ka pillimängus alla neile, kes on "Laste muusikakoolis" käinud:) Tegelikult pean tunnistama, et üks neist laulis ikka päris originaalse ja väga huvitava häälega! Nimelt Liis Laigna. Tema hääles oli nagu midagi erilist. Kuigi kui palju neist lühikestest lastelauludest seda ikka aru saab, aga lihtsalt see kuidagi jäi kõrva :) Tegelikult nad ju kõik laulsid väga toredasti ning eks neid sellepärast sinna tükki ongi võetud. Ja kõik olid hästi vahvad ning mingis mõttes isegi teineteisest erinevad tüübid.

Ja mis omamoodi imeline, et nad kõik mängisid ka pille ja mitte ainult üht vaid läbisegi erinevaid! Täiesti uskumatu ja lahe! Kõige eredamalt jäid meelde "Sügiselaul"...sest seal kutsuti kaasa laulma :) Siis veel Hirmud - seal nad mängisid onni ja taskulampidega tegid "prožektorit" :) Ja paar rokilugu võtsid jala niimoodi tatsuma, et oleks tahtnud nendega laval koos lapsemoodi hullata :) Jah, neis rokilugudes tuli tõeline särts sisse.

Vahva oli ka "Teele-teele kurekesed" ajal näitlejate lapsepõlve-fotosid vaadata (mõnda oli päris raske ära tunda:), aga see oligi ehk rohkem täiskasvanutele kui lastele mõeldud :) Jah, ega vanematelegi oli mõeldud. Tegelikult vahepeal ringi vaadates tunduski, et eks need vanemad olidki põhiliselt need kes "kaasa laulsid" ja oma jalgadega takti kaasa lõid!
Hea tuju garanteeritud ning kaasa laulmist ja hiljemgi "järellaulmist" pakkus küllaga :)
Hinnang: 3 (kui võrrelda lasteetendustega, siis hindaks umbes 4+, kui hindaks kontserdina, siis umbes 4-, aga kuna minu hinnangusüsteem asetab kõik teatrietendused ühele pulgale ja teatrit ju väga palju selles tükis polnud, selle eest aga head tuju küllaga ja rohkem veel, siis selline keskmine hinne, mis ehk ei ilmest selle tüki tegelikku väärtust, eriti just lastele. Sest selle järgi peaks ikka võtma hinnanguks 4+. Igatahes kõik meeldis...oleks rohkem tahtnud :) Ja muuseas ametlikult on öeldud, et sobib alates 3 aastasest, aga minu 2 ja poolene oli meist küll minu meelest kõige rohkem rahul ja õnnelik selle "teatritüki" üle!!! Igal juhul soovitan kõikidele - nii lastele kui nende vanematele - kõik saavad väga hea tuju ning palju-palju rõõmu!)
---
Ametlik tekst:
Muusikaline lavastus lastest ja lastelauludest viimase saja aasta jooksul: alates regilaulust, entel-tenteli ja kaasaegsete lastelauludeni. Laulude vahele ja ajal räägitakse ja mängitakse väikesi lugusid ja kutsutakse pisikesi ja suuri vaatajaid kaasa laulma. Truppi on kogutud näitlejad, kes ei oska üksnes teatrit teha, vaid ka pille mängida – sellest tuleb kokku üks tore ansamblimäng!Lavastus on mõeldud kõigile alates 3. eluaastast. Etendus on vaheajaga ja kestab umbes poolteist tundi.
Kunstnik: Andres Noormets
Osades: Märt Avandi, Tambet Seling, Kaili Närep, Kaili Viidas, Liis Laigna, Jaanus Mehikas

Kommentaare ei ole: